Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun Barlöven 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis. Kuna kõrtsipidaja pidi olema ühtlasi ka talunik, siis kujutab kõrtsihoone puidust kambrite ja rehetoaga ning paekivist rehealusega tüüpilist 19. sajandi Juuru kihelkonna talutaret.
Rehielamule on väga iseloomulikud madalad uksed, sest reheahjust tulev soojus pidi kauem majas püsima. Kõrtsihoonel puudub korsten ning kogu suits pääseb välja seina sees olevatest avadest. Kelpkatuse katteks on pilliroog.
Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
)
