59.183887, 24.878056
GPS: 59° 11' 2" N, 24° 52' 41" E
Pahkla küla põhjaosas ja sellega piirnevas kuusikus on arvukalt suuri kive. Neist kogukaim on kohapeal Eestimaa kivide kuningaks tituleeritu, kaugemal tuntakse seda Pahkla Suurkivi nime all.
Pahkla Suurkivi on rändrahn, mille ümbermõõt on 29, 5 meetrit ja kõrgus 4, 4 meetrit. Kivi on peaaegu risttahukakujuline, vertikaalsete külgedega ja tasase pealispinnaga, mille suurus on ligi 50 m ².
Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad vanasti kivi juurde väljasõite. Kivile oli siis kaetud laud, lõbutsetud ja tantsitud. Räägitakse, et ükskord kukkunud kivi lõhestavasse prakku mõisahärra kulduur või -kett, mis pidavat seal tänaseni olema.
Suurkivi lähedal asuvad veel kolm väiksemat kivi – Mari nutukivi, Mägrakivi, Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga, millega on samuti seotud legendid.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...