Kirikumäe järve maastikukaitseala asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on rajatud haruldusterikka ning pikka aega uuritud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja Kirikumäe järvest idas paikneva tugevalt liigendatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väikesed metsajärved (Kaadsa järv, Mudajärv, Linnasjärv, Kõrbjärv, Pundsu järv, Kakõnu järv). Kirikumäe järve ümbritseb kolmest küljest kõrgete metsaste mineraalmaasaartega Järvesuu raba.

Järv ja praegune küla on oma nime saanud Liivi sõja ajal järve põhjakaldal asunud õigeusu kiriku järgi. Kirikumäe järv on Eesti seisukohast haruldast tüüpi, kihistumata eutrofeerunud poolhuumustoiteline järv. Tema pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5 m, keskmine sügavus 2,8 m. Järve vesi on happeline, mineraal- ja orgaanilisi ühendeid sisaldab vesi väga vähe. Kirikumäe järvele lisab teaduslikku väärtust asjaolu, et tema arengu kohta on olemas väga pikaajaline teaduslike vaatlusandmete rida. Sellega tegi algust Tartu Ülikooli kasvandik ja hilisem dotsent J.C.Klinge (1851-1902), kellelt pärineb seadus, mille kohaselt järvede kinnikasvamine algab valitsevate tuulte suhtes allatuuleküljelt.

Kirikumäe maastikukaitsealal asuva järve ääres on võimalik matkata mööda kahte tähistatud loodusrada: esimene rada kulgeb ümber Kirikumäe järve, teine rada annab võimaluse tutvuda järvest ida poole jäävate rabajärvede, metsa- ja niidukooslustega. Mõlemad rajad sobivad matkajale, kes ei karda looduslikke takistusi (jalad võivad märjaks saada, puuduvad laudteed ja sillakäsipuud). Rajad on tähistatud punase (1.rada, 3,5 km) ja rohelise (2.rada, 4 km) ringikujulise märgiga puudel, lisaks viidad ja infotahvlid.