57.636047, 27.088190
GPS: 57° 38' 10" N, 27° 5' 17" E
Mõisa rajaja, poola päritolu Stanislaus Rogosinsky ehitas arvatavalt puidust väikese mõisa endise linnuse või keskaegse asula kohale. Esmakordselt mainitakse mõisat 1597.a. Nimetus Ruusmäe tuli kasutusele 20. saj. alguses.
1629-1776 kuulus mõis Tartu kuninglikule kohtuassessorile Herman von Liepsdorffile. Mõisa kohta märgitakse 1638.a. revisjonis, et see on puitehitustega ja abimõisate rajamiseks puuduvad vahendid, kuna äsja oli lõppenud Põhjasõda (1700-1721) ja maa oli vaesunud. 16.sajandi keskel ehitati kastellilaadse kinnise siseõuega barokstiilis mõisahooned. 1776.a. läheb mõis Liepsdorffide tütre kaasavarana von Glasenappide perekonnale.
Ainsate joonistustena mõisast on säilinud Joh. Chr. Brotze akvarellid (18./19.saj.), mis on põhilised allikmaterjalid Rogosi ehitusloo uurimisel.
Põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev.
19. saj. esimesel poolel ehitati peahoone täielikult ümber. Uus peahoone oli vanast märksa suurem ja esinduslikum. Ehitusajaloolaste arvates säilis endine ruumide jaotus. Korrastati ka kõik ülejäänud ansamblisse kuuluvad ehitised, õu, park, ringmüür, rajati tiigid. Väravatorn ehitati 19. sajandi lõpul
Kogu kompleks on lihtne. Iseloomulik on renessansile omane sümmeetriataju ning keskteljele suunatud kompositsioon.
Rogosi mõis riigistati 1918/20 aastal. Mõisaomaniku poeg Guido von Glasenapp sai Eesti Vabadussõjast osavõtu eest mõisasüdamest talukoha, nn. Uus-Rogosinsky. Ta ehitas elumaja ja kõrvalhooned ning asus sinna elama 1926/29. a. Mõisamaja jäi tühjaks ja teda lõhuti, rüüstati.
1930.a. vastu võetud kohustuslik 6-klassiline koolikohustus nõudis suuremaid kooliruume. Vallavolikogu otsusega remonditi peahoone kooli vajadusteks ja 1934.a. sügisel kolis siia Pütsepa Algkool. Remondi käigus asendati vana kivikatus, remonditi sisemust, aknaid, uksi, küttekoldeid, põrandaid, ehitati uus trepp keerdtrepi asemele. Maja pühitseti koolimajaks 28. oktoobril 1934.a. Koolijuht oli Viktor Sterling.
1970.a. vahetati uksed ja aknad. 1978.a. tehti ulatuslik kapitaalremont. Pandi peale eterniitkatus. Tugevdati seinu ja lagesid. 1986.a. kolis tiibhoonest välja sovhoosi keskus ja pärast remonti said sinnagi klassiruumid. Tehti maja fassaadi remont.
Mõisaansambli restaureerimine toimus aastail 1989 - 1991. 1990.a. suvel külastas isamaja mõisaomaniku poeg Otto von Glasenapp oma 87. eluaastal koos laste ja nende abikaasadega.
Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud.
Suur Munamägi on Batimaade kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 317,6 m. Suure Munamäe vaatetornist avaneb sulle 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele.
Praegune torn on arvult viies, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. ...
Asukoht: Kreutzwaldi 31, Võru linn, Võrumaa, 65609
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. a., üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks linna esimesi ehitisi. Fr. R. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877).
Muuseum tutvustab 19. saj suurkuju,...
Endistel aegadel avati uusi kogudusi peaasjalikult kiriku keskvalitsuse korraldusel. Luhamaa apostlik-õigeusu kogudus on asutatud rahva soovil. Metropoliit õnnistas uue koguduse asutamist ja kohalikud tegelased asusid agaralt tegutsema.
14.juulil...