Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tüve õõnsus on täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga, täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Sel ajal, kui õõs oli tühi, mahutas see kuni 7 inimest.Tamme-Lauri tamm kaunistab meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist rahatähte.

Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi, mis omakorda on oma nime saanud just tammelt endalt ja vaimult, keda vanasti arvati tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetusi ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. See olevat olnud tulevaim, keda kutsuti Lauritsaks ja kes "Urvaste koolimaja olevat joba mitu kõrda maha palotanu".

Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. Harilik tamm kasvab salumetsades, uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed on sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik.

Tamme kutsutakse puude kuningaks. Tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. Täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue ega karda veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel. Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi.

Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võib näha ainult kasvuhoones. Tammeleht on meie looduskaitse sümbol. Noore tammepuu koor on sile, läikiv ja oliivpruun, vanematel puudel muutub koor hallikaks ning krobeliseks. Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega.

Pildi autor Kadri Jaanimägi