Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika.

Ehitatud ajutise sillakese asemele aastatel 1814-16 arhitekt J. W. Krause projekti järgi. Linna ja ülikooli valduste piiril oli sillal ühtlasi portikuse roll ning ta kujundati tollal populaarse triumfiväravana. Selle puitsilla keskosas oli neli rida kolmekaupa grupeeritud toskaana sambaid, mis moodustasid kolm läbipääsuava. Sammastele toetus antiiktalastikku imiteeriva triglüüfidega rinnatisega käigutee. Silla tiibosi ääristasid aźuursed balustraadid.

1836. a. kavandas ülikooli ehituskunsti professor M. H. Jacoby juba kõdunenud ja lammutatud silla asemele uue, mis mõneti lihtsustatuna järgis Krause lahendust. Nüüd kandsid käiguteed paarikaupa paigutatud kvadraatse ristlõikega kivipostid, rinnatise triglüüfe asendasid lamedad puitkettad.

Sild remonditi kapitaalselt 1913. a., mil Toome-poolsele küljele paigutati ülikooli esimese rektori G. Fr. Parroti portreereljeef (skulptor C. v. Wetter-Rosenthal) koos pühendustekstiga.

Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis.