58.382393, 26.710026
GPS: 58° 22' 57" N, 26° 42' 36" E
1849. a. avati Tartus keiser Nikolai I soovil roomakatolik ülikoolikabel. Kiriku ehitamise plaan kerkis päevakorda 1852. aastal, 1862. a. asetati gooti kirikule nurgakivi (arhitekt Rathaus).
1865. a. valmis saanud majas said varjualuse preester ja köster, seal oli ka suur saal, kus peeti jumalateenistusi üle kolmekümne aasta. 1894. a. tuli Tartusse preester Friedrich Zhyskar. Ta võttis uue kiriku ehitamise koorma oma õlgadele ning hakkas annetusi koguma. Isegi keiser Nikolai II kinkis kiriku ehituseks 3000 rubla. Juba 1899. a. võttis kubermangu arhitekt kiriku korras olevana vastu ja 8. detsembril 1899 õnnistati kirik sisse Jumalaema Pärispatuta Saamise ususaladuse nimele. Peaaltar paigutati kirikusse 1904. a.
1934. a. seati üles uus moodne orel. 1935. a. asetati peaaltari kohale suur pärnapuust nikerdatud krutsifiks. Kirikus on altarimaal “Neitsi Maarja Jeesuslapsega” (Ernst Friedrich von Liphardt, 1905).
Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.
Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...
)
)
)
)
)
