58.296944, 27.067499
GPS: 58° 17' 49" N, 27° 4' 3" E
Mäesuitsu ohvripärnas on nii suur õõnsus, et inimene mahub sinna vabalt sisse. Rahvajuttude järgi olevat puu juures ohverdatud vanasti inimesi.
1999. a. mõõdeti pärna kõrguseks 14 m ja tüve ümbermõõduks 1,5 m kõrguselt 479 cm. Rinnakõrguselt mõõdetuna tulnuks tüve ümbermõõt üle 5 m, sest seal asub tüvel suur pahk.
Iidse pärna kohta on Kirjandusmuuseumi arhiivides rahvasuust talletatud mitmeid pärimusi. Meie rahvaluule kogumise klassik, Matthias Johann Eisen, märgib näiteks eelmise sajandi lõpul, et selles paigas asunud hiis. Hiies ohverdatud sõjavange. Nad poodud pärna oksa külge ja põletatud samas hiies asuval suurel kivil. Hiide maetud ka oma rahva pealikud. Igale kivile pandud kivi. Puu lähedale peitnud kohalikud inimesed kord sõjaajal ka aardeid.
Folkloor pole muidugi ajalooline tõde. Vaieldamatu tõsiasi on aga see, et sellesse paika on kunagi inimesi maetud. Arheoloogid on leidnud kalmistute jäänuseid kahest erinevast ajajärgust - eelmise aastatuhande algusest ja käesoleva aastatuhande teisest poolest. On tõenäoline, et selles paigas on kunagi olnud ka hiis, sest kalmistud ja hiied kuulusid tihti kokku. Hiies toimus kunagi kindlasti mingisuguseid ohverdusriitusi, kuigi mitte inimohvritega.
Pärnapuu on jäänud vanadusest kaunis põduraks - latv on kaua aega tagasi murdunud ja suur osa harudestki maha murdunud. Puu tüves on õõnsus, kuhu inimene vabalt sisse mahub. Seepärast ei saa pärnalt puiduproovi võtta ega aastarõngaste arvu järgi vanust kokku arvutada.
/---/
Hendrik Relve. Ohvripuud. Tln., 2003
Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.
Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...