Mõis on eravalduses.

Saadjärve mõis oli ajaloos tuntud ka nimedega Sadjerv ja Brackelshof. Esmased teated mõisa kohta pärinevad aastast 1557. Seegi mõis on aja jooksul vahetanud omanikke. Rootsi kuningas Gustav Adolf kinkis mõisa 1628. aastal koos Elistvere mõisaga leitnant Hans Wrangellile. 1806. aastast olid mõisa omanikeks neli maanõunik Gustav Magnus von Ferseni tütart. 19.sajandi algul läks mõis Koskullide suguvõsa kätte. 1904.aastast kuulus mõis Paul Johannes von Hackelile. Asutava Kogu poolt 10.oktoobrist 1919 vastuvõetud  maaseaduse alusel mõis võõrandati. Saadjärve mõisa juurde kuulusid veel karjamõisad Koogil, Liivakul, Kullamäel, samuti Kukulinna mõis ja Babeka mõis.

Saadjärve mõisas etendas märkimisväärset osa piiritusevabrik, toodang veeti otse Riiga ja osalt ka Venemaale. Mõisahoonetest on säilinud tänaseni sõiduhobuste tall, sepikoda, aedniku elumaja, ait- kuivati, piiritusevabrik, nuumpullide laudast on alles vaid kvimüürijäänused.
Saadjärve ja tolleaegse Kolbergase mõisa piirimaile oli rajatud nn. parunite surnuaed 18.sajandil, millest tänaseni on säilinud vaid ümbritsevad müürid.

Mõisahoone on klassitsistlikus stiilis kiviehitis.