58.818008, 22.779465
GPS: 58° 49' 5" N, 22° 46' 46" E
Käina laht on Hiiumaa looduskaitse jaoks olnud 'kuum koht' juba üle kolmekümne aasta. Algul oli kõige suuremaks probleemiks jahipidamine, hiljem põllumajanduslik reostus ja puhastusseadmed ning nüüd lahe hoogne kinnikasvamine. Reostuse probleem ei ole ka täna kadunud, kuid põllumajanduse kokkukukkumine on seda survet tunduvalt vähendanud.
Käina laht on pigem rannikujärv kui tavaline merelaht. Selle veemaht on ligi 4 milj. mº ja pindala 900 ha. Keskmine sügavus on 0,3-0,5 m ja sügavamad kohad vaevalt üks meeter. Lahe põhja- ja keskosas on hulgaliselt allikaid. Vee soolsus on 2-3 ‰.
Kuni 1962. aastani, millal siin moodustati ornitoloogiline keeluala, oli laht intensiivne jahipidamisala. Saartel karjatati lambaid ja niideti heina. 1971.a. kehtestati siin Käina lahe riiklik linnustikukaitseala. 1993.a. aga arvati laht biosfääri kaitseala tuumalade hulka. Kaitseala kogupindalalks on 1280 ha, mis hõlmab lisaks lahele veel 200 m laiuse kaldariba ja Orjaku saare.
Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindala on 19,3 km².
Kassari randa uhuvad Jausa, Käina, Vaemla, Kassari ja Õunaku lahe veed, kus on 40 laidu, karet ja rahu. Kassari vabanes mere alt 3000 aastat tagasi ja saare kõrgeim koht on 15 mee...
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti.
Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskosas ja on kogu Hiiumaa sümboliks. Kõrgus maapinnast 36 m, merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrg...
Aruselja talu õuel asub üks Hiiumaa vanemaid tuulikuid (1761).
Klassikalise puitkonstruktsiooniga pukktuuliku tüüp. Maakividest laotud sideaineta veskijalg. Laudkatusega tuuliku kere katab püstlaudis. Omapäraste proportsioonideg...
)
)
)
)
)
)
)
