Järva-Madise ühelööviline kirik on üks väiksemaid Eestis.

Kirik on pühitsetud evangelist Matteusele. Kiriku ehitamisele on asutud ilmselt 14.saj. I veerandil.

Kirikuhoonet on ehitatud tõenäoliselt pikka aega ja mitme erineva meistri poolt. Kirik on rajatud algselt läänetornita. Tõenäoliselt on esimeses ehitusjärgus valmis ehitatud ainult seinamüürid. Nähtavasti 14.saj. II veerandil jõuti raidportaalide ehitamisele, millest esinduslik peaportaal asub lääneseinas, väiksem lõunaseinas (võimalik, et Türi eeskujul).

Peaportaali palestiku profileeringut iseloomustab geomeetriline lihtsus. Kujutav dekoor puudub täielikult. Teistest Järvamaa kirikutest erinev on ka Järva- Madise kiriku pikihoone võlvlagi. Kõrged ristvõlvid toetuvad vööndkaartele ja roietele, mille servad on muudetud laiadeks pindadeks. Roided on ristumiskohas seotud päiskiviga, millel on reljeefne dekoor. Konsoolid seintel on viietahulise püramiidi kujulised.

Torn on ehitatud 1858.a.

Kiriku sisustus pärineb renessansi ja baroki perioodist, millest eriti väärtuslikud on võidukaare grupp, Chr. Ackermanni altar ning L. Heismanni ja E. Thiele kantsel (kõik 17.sajandist).

1623.- 1633.a. oli Järva- Madisel õpetajaks samuti Heinrich Stahl. 1862.- 1905.a. oli koguduse õpetajaks Fr. J. V. Nerling, keda peetakse A. H. Tammssaare teostes esineva kirikhärra prototüübiks.