Kirik pühitseti Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla.

Välisarhitektuurilt on kirikuhoone lihtne. Kõrgel paiknevad aknad annavad hoonele traditsiooniliselt kindluse ilme. Esmakordselt Eesti sakraalarhitektuuris esineb Amblas monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast. Läänefassaadi ilmestab traditsiooniline ümaraken. Peaportaal on dekoorita.

Interjöörilt on Ambla kirik kolmelööviline kodakirik. Pikihoonet ja kooriruumi ühendav võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on kaunis madalreljeefne raiddekoor. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared, mis liigendavad võlvistiku võlvikuteks, toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. Arvatavasti varsti peale valmimist täiendati kirikuhoonet põhjapoolse võlvitud eeskoja ja keskaja lõpul võlvitud käärkambriga. Praegune tornikiiver ehitati 1857.a. ja on 49,5m kõrgune.

Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. 1620-tel aastatel valmistas kirikule uue altari Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann. Samasse aega kuuluvad ka kantsel ja pingistik. Pärast 1995.a. vargust alles jäänud altari osad on restaureeritud. Praegu kasutusel olev altar pärineb 19.saj. II poolest.
Ambla kirikul on uus katus ning kooriruumis restaureeritud kaunis roosaken.