59.161667, 24.755556
GPS: 59° 9' 42" N, 24° 45' 20" E
Õige nimega Angerja Issanda Taevaminemise Kirik, asukohast tulenevalt tuntud rohkem Kohila kirikuna, kuna asub Kohila alevis.
1893. a tekkis Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel Angerja õigeusu kihelkond, mis sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ja sellest ka kiriku nimi.
1897. aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks. 1899 juulis pandi kirikule nurgakivi. Ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi. Võrreldes teiste Raplamaa õigeusu kirikutega on Angerja kirikus kõige enam vene hinge. Kirik õnnistati 28. jaanuaril 1901.
Kogudus suleti 1950. a ja taasavati 1993. a. Kirik oli väga halvas seisundis (eriti seest), kui kogudus asus kirikut korrastama. Nüüdseks on tehtud ära suur töö, aga tehagi on veel palju.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
)
