59.173717, 24.749933
GPS: 59° 10' 25" N, 24° 44' 60" E
Kohila (Koil) rüütlimõisat on esmakordselt mainitud 1438. Mõisakompleks asub Keila jõe vasakul kaldal ja on saanud Kohila alevi kasvades selle osaks.
Stiilne klassitsistlik kahekorruseline peahoone on ehitatud 19. saj esikümnenditel. Peahoone keskteljele suundus poole kilomeetri pikkune alleena kujundatud sihitee.
Kohila mõis oli üks 1905. a mässu traagilisemaid sündmuspaiku. Peale põletamist taastati muudetud kujul – kõrge katusega, otsaviiludega ja ilma portikuseta. Portikuse asemele rajati kahekorruseline veranda. Enne viimast eravaldusse minekut kuulus Kohila Paberivabrikule.
Huvipakkuv on asjaolu, et 1798. a toodi mõisa peenvillalambad (meriinod), mis pani aluse sellesuunalisele lambakasvatusele Eestis, ning Rootsi insener J. E. von Norberg (1747-1818) tegi oma viimastel eluaastatel Kohilas katseid viinapõletamise tehnoloogia täiustamiseks, mõjutades sellealase tegevuse arengut Eestis.
Arhitektuurimälestisena on arvele võetud mõisa peahoone, valitsejamaja, teenijatemaja, ait-kuivati, tall-tõllakuur, sepikoda.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
)
)
