Suurupi ülemine tuletorn - valmis 1760. aastal. Tule kõrgus merepinnast oli ligi 40 m ja torni jalamilt 16 m. 1898. a teostati torni ja vahimaja korraline kapitaalremont.

Tuletorni lähedale Ninamaa neemele ehitati eraldi hoone, kuhu paigutati pneumaatiline udusireen. Samasse ehitati ka uus teenistujatemaja ning kivist kütuseait. 1944. aastal põles majakas mürsutabamusest, hävis tuleruum, kõik vahelaed ja trepid.

1951. aasta taastamisel lõpetati tuletorn raudbetoonist tehnilise korrusega ning metallkonstruktsioonis tuleruumiga. Tornile lisas see kõrgust - tuli asus nüüd maapinnast 22 m ja merepinnast 66 m kõrgusel. Tule nähtavuskaugus on 18 miili. 1998. a tehti tuletornis remont, mille käigus vahetati välja laternaruum. 2002-2003 viidi läbi fassaadi ja sokli restaureerimistööd.

2011. a paigaldati laternaruumi katusele uus LED- tüüpi valgusseade, tule kõrgust tõsteti 2 meetri võrra ja tule sektorilisus kadus, olles nähtav 360⁰

Suurupi alumine tuletorn - ehitati 1859. a. Torni idasein oli algselt värvitud valgeks, teised seinad kollaseks. Katus oli punane.

Kõrguseks merepinnast mõõdeti 18,2 meetrit ning torni jalamilt 14,3 meetrit.  1860. a paigutati tuletorni ülaossa nurkvalgusti, mis julgestas meresõitu Naissaare madaliku lõunaosa ja Vahemadala põhjaosa vahel.

1885. a remonditi torn põhjalikult ja ehitati kolmas korrus e. laternaruum, mis lisas tornile 3,5 m. Siis ehitati ka kivist kütuseait ja teenindava personali palkmaja.

1888. a uuendati laudvooder. Lõpuks kaeti teravatipulise katusega tüvipüramiid valge värviga. Sellest ajast peale tuletorni väljanägemist muudetud ei ole.

1998. a Suurupi alumine tuletorn restaureeriti. Tule nähtavuskaugus on 11 miili. 15 meetri kõrgune tuletorn on ainus töötav puittuletorn Eestis.
 

Suurupi alumine tuletorn kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka, kogu kompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.