Ajalugu
Esimene mõis rajati Keila-Joale juba 17. sajandi alguses. Järgneva 200 aasta jooksul käis mõis  käest  kätte. Olukord muutus, kui 1827.a. sai mõisa omanikuks Alexander von Benckendorff.

Batlisaksa päritolu krahv Benckendorff  jõudis olla kolme tsaari ( Paul I, Aleksander I ja Nikolai I) teenistuses. Tema suurepärane sõjaväelasekarjäär kulmineerus kindrali auastme  ning Riiginõukogu ja ministrite komitee liikme kohaga. 
    
Abielust Lelizaveta Bibikovaga sündis  3 last – Anna, Maria ja Sophia. Maria abiellus keiserliku õukonna õuemeistri Grigori Petrovits Volkonskiga ning temast sai Keila-Joa mõisa pärija.

Alexander on Benckendorff ostis mõisa eelkõige selle suurepärase asukoha tõttu – sügavas orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kohisev kosk, kõrged kaldad, millelt avanevad maalilised vaated ümbritsevale loodusele.

               
Selleks, et imekauni maastiku omapära võimalikult hästi ära kasutada, otsustati rajada uued hooned. 1833.a. valmis Andrei Stackenshneideri, kellest hiljem sai historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal,  projekti järgi Keila-Joa mõisakompleks oma praegusel kujul.  
Neogooti stiilis peahoone pidi meenutama keskaegset rüütlipesa. Samasugust joont järgisid ka kõrvalhooned. Kahekorruselise külalistemaja üks fassaad oli kujundatud tuudorkaarelise eeskojaga ja hoone keskel paiknes tahuline rõdutorn, talli- ja karjakastell meenutasid  kindlusehitisi;  isegi varasemaid ehitisi, näiteks köögihoonet, täiendati teravakaareliste akende ja peenetipulise torniga.
Koos lossi ehitusega alustati ka pargi rajamist. Äärmiselt mitmekesise reljeefiga park laiub 80 hektaril. Lossihooneid ümbritsev ala on rajatud regulaarstiilis, mis  kaugemal läheb märkamatult üle  looduspargiks.
 
Parki ehitati ka mitu silda, millest kaunimat nimetas krahviperekond Lvovi sillaks. Silla kavandas teedeinseneriks õppinud Aleksei Lvov, Alexander von Benckendorfi tiibadjudant, kellest hiljem sai  tuntud  helilooja ning Vene tsaaririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa !“ viisi autor. 27. mail 1883. a. toimus lossi pidulik avamine, mille puhuks sõitis kohale ka tsaar Nikolai I isiklikult. Samal õhtul esitas Lvov esmakordselt ka  tulevast hümni.  Loo lõppedes  viskas Lvov viiulipoogna sillalt vette. Silla kohta olevat tsaar Nikolai I öelnud, et näib, nagu oleks Lvov oma viiulipoogna üle jõe heitnud.

Lisaks tsaariperekonnale külastasid lossi muudki tsaarivalitsuse- ja riigitegelased. Siin on laulnud XIX sajandi esimese poole üks kuulsamaid lauljaid, saksa sopran Henriette Sontag jpt. Keila-Joa lossis korraldati sageli kontserte ja pidulikke koosviibimisi, mida nautisid kuulsad külalised kogu Euroopast. 

Tänapäev

Praegusel ajal on loss eraomanduses ning käimas on rekonstrueerimistööd. Kompleksi  rekonstrueerimine viiakse läbi mitmes etapis ning vastavalt sellele lisandub erinevaid teenuseid. Valminud on peahoone, mille soklikorrusel asub muuseum, esimesel korrusel on restoran ja muusikasaal ning teisel korrusel 5 sviiti. Teises etapis valmivad külalistemaja/kodukirik, trahter ja tall koos ratsutamisväljakutega.

Keila-Joa loss asub Tallinnast kesklinnast vaid 30 km kaugusel. Teele jääb Põhja-Eesti mõjusaimaid loodusobjekte-  31 m kõrgune Türisalu pank. Piirkonnas leidub veel hulgaliselt vaatamisväärsusi – Vasalemma loss, Padise klooster jpm.