Esimene Tallinna linnamüür ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsule selle ehitamiseks kirjutas alla Sambori kuninganna Margaret 1265. aastal.
Linnamüüri hakati tõsiselt tugevdama 1310. aastal, kui Johan Canne (Jens Kanne) nimetati Tallinna asevalitseja ametisse. Müür sai valmis 1355. aastal, kuigi vallikraav täideti veega juba 10 aastat varem. Linnamüüri hakati nimetama Kanne müüriks. See oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks.
15. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti müüri taas. Müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Linnamüür ehitati nüüd 11.-16. meetri kõrguseks. Kaitsekäik kas müüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge.
Tornid
Neli torni püstitati 1373. aastaks. Poolringi või hobuseraua kujulised tornid ehitati 14. sajandil. Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal 1500 ehitati ta 10 m kõrgemaks ja ta saavutas kõrguse 50,2 meetrit. Torn on üheksakorruseline ja tema läbimõõt on 9,5 meetrit. Alumistel korrustel olid laoruumid, keskel köetavad eluruumid, samuti laskemoonalaod, üleval lahtine platvorm.
16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad.
Enamus tornid said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne.
Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel. Ümmarguse torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus ca 38 m ja seina paksus 4m.
Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.
Neitsitorni nime ei ole lihtne seletada. Ühe versiooni järgi on seda kunagi valesti tõlgitud ja mugandatud ja nimetusest Mägedevahe sai hoopiski saksakeelne Magd või Mädchen. Tornid on seotud ka igatsugu juttudega kummitustest.
Väravad
Väravad koosnesid sisemistest ja välimistest väravatest ja peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega. Kahjuks ei ole ühtegi sellist säilinud. Väravatel oli kaks ümmargust torni, mis on osaliselt säilinud Suurel Rannaväraval ja Viru väraval. Kaheksa väravat Tallinnas olid Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav, Nunnavärav, Lühikese Jala värav ja Pika Jala värav.
allikas: Ilme Kukk