Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimusid just siin nõukogude võimu lõpetamist nõudvad suurmeeleavaldused koos ühislaulmistega, millest võttis osa ligi kolmandik eestlastest.
Arhitekt Alar Kotli projekteeritud laululava (1960) on nõukogude ajal püstitatud modernistlikest ehitistest üks silmapaistvamaid ning erandlikumaid just oma originaalse kaarekonstruktsiooni poolest. Sama projekti järgi valmis hiljem laululava Riias ja Vilniuses. Lauluväljaku asukoht mere ääres pakub ülemistele publikuridadele võimalust nautida üle laulukaare vaadet merele.
Iga viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod toovad kaare alla tuhandeid lauljaid. Suurimas ühendkooris on olnud ligi 25 000 lauljat. Lisaks laulupidudele toimuvad lauluväljakul ka mitmed festivalid ning rock-kontserdid.
Laululava kõrval paikneb 42 m kõrgune tuletorn, mille tipus on vaateplatvorm kauni vaatega kogu Tallinnale ning tuleurn, milles süüdatakse Laulupeo ajaks tuli
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Raekoja plats 1, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10146
Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis raekoda, mille ehitamine algas 13. sajandil, hoone valmis praegusel kujul 1404. aastal.
Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli, on muuseum ja kontserdipaik. Raekoja torni ehi...
)
)
)
)
)
)
