Gorodenko külast veidi põhja pool, Boroni (Poruni, Borovnja) jõe ääres asuv ürgmetsakvartal ja jõe kaldapaljandid muudeti looduskaitsealaks 1967. aastal.

Tänapäeval kuulub Poroni sihtkaitsevöönd Puhatu looduskaitseala koosseisu. Kaitstava ürgmetsamaastiku keskne telge on 10 km pikkune Poruni jõgi. Jõe ürgoru kaldad on kohati ligi 10 m kõrgused ning siin-seal paljanduvad Narva lademe dolomiidid jt. aluspõhjakihid. Enne suubumist Narva jõkke uputavad ülespaisutatud Narva veehoidla veed aga kogu ürgoru.

Ürgmetsa ilmestavad 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Jõeäärses metsas kasvavad vägevad pärnad, saared, kased, sanglepad jt. laialehelised puud just sedasi, nagu loodus seda õigeks peab. Inimtegevuse jälgedest võib kohati näha vaid kalameeste radu.

Kuigi viimastel aastakümnetel on siinsete metsade hooldamisest hoidutud, ei leidu siin siiski päris tõelist ürglaant, kuna ümbruskonna metsi on mõjutanud 18. sajandil jõe kaldal asunud Eesti üks vanemaid klaasikodasid — Gorodenko klaasivabrik. Poroni jõe praegune nimi on mugandatud vene keelest: Borovnja tähendab tõlkes äkkevagu. Suhteliselt tasasel maastikul meenutab jõeorg oma kõrgete kaldapaljanditega tõesti vagu. Kuna Eesti poolt takistavad neisse paikadesse tulekut raskestiläbitavad Alutaguse sood, olid selle paiga esmaasukad tõenäoliselt üle Narva jõe siia saabunud vadjalased ja venelased.