Riikliku kaitse all olev puu seisab Kuremäe kloostri esise parkimisplatsi servas. Tamme tüve ümbermõõt on rinnakõrguselt 4 m 17 cm, puu kõrgus 17 m. Koor on tüvelt suurelt jaolt hävinud, võra täielikult kuivanud, ladvaoksi toestavad trossid. Ühed vanemad andmed puu ümbermõõdu kohta pärinevad 1930. aastast, mil mõõdetud tüve ümbermõõt oli pisut suurem kui praegu – 4 m 30 cm. Mõõdu kahanemine on ilmselt seletatav sellega, et tüve jämeduse juurdekasv oli juba siis peatunud ja vahepeal on enamik koorest kadunud.

Kuremäele saabuvad palverändurid usuvad, et tamme koorel on ravitoime. Pika aja jooksul on nad puu kooretükikesi kaasa võtnud. See on üks põhjusi, miks tammel nii vähe koort alles on jäänud. Õigeusklikud palverändurid sooritavad Kuremäe tamme juures kindla riituse: käivad päripäeva ümber puu ja löövad risti ette.

Milline nägi puu välja varasema mõõtmise ajal, näitab anonüümse autori postkaart 30. aastate algusest. Ümberkaudse rahva suust on kirjutatud tammepuu pühaduse kohta üles rohkesti pärimusi. Ühe järgi olevat Kuremägi olnud kunagi nõiamägi, teise järgi elanud siin eestlaste jumalad, kolmanda järgi asunud püha hiis. Ühe muistendi kohaselt olla tamme alla maetud Kalevipoja jalad, mis vaenlased tal Kuremäel alt ära raiunud… Tamme lähistel läbi viidud arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et muinasajal asus siin kalmistu. Leidude järgi otsustades pärinevad hauad 12.-13. sajandist ja kuuluvad vadjalastele. Muinasajal oli tavaline, et matusepaik tähendas ühtlasi ka hiiepaika. On üsnagi tõenäoline, et Kuremäel asus hiis ka hilisematel sajanditel. Arvatavasti on praegune tamm kunagiste hiiepuude järglane või koguni hiie viimane säilinud puu. Veel paar aastat tagasi kandis siiani säilinud muistne hiietamm veel viimaseid rohelisi lehti, 1999. a. suveks kuivas aga lõplikult. Rahvapärimuste järgi hakanud vähemalt tuhande aasta vanune puu kasvama Kalevipoja maasse pistetud jalutuskepist.