Agusalu soostik paikneb Eesti suurima Puhatu soostiku (570 km2) lõunaosas. Soo tekkis Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel.

Säilinud on ka mõned jäänukjärved. Agusalu sood on valdavalt rabad ja siirdesood, kuid ei puudu ka madalsood. Rabarind on veel väljakujunemata, samuti puuduvad laukad. Kuivsaare raba vastab suuresti nõmmraba kriteeriumitele. Sood vahelduvad siin kirde-edelasuunaliste liivseljandikega nn. kriivadega. Lagedaid väikerabasid piiravad sageli siirdesoolised alad või raskesti läbitavad väga märjad ubalehe-villpea õõtsiksood.

Soosaared ja seljandikud ilmestavad seda omanäolist soomaastikku. Soostiku lääneosas on need kitsad palu- ja nõmmemännikutega kaetud liivaseljandikud. Idaossa jäävad suuremad soosaared, millest Tuusna oli veel 1960. aastal asustatud. Mitmed väiksemad soosaared nagu Kasniku, Heinsoo ja Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Luidetevaheline üleminek rabadeks on tavaliselt järsk, vaid kitsas kaskedest ja pajudest vöönd lahutab neid.

Loomastik on Agusalu soostikus suhteliselt arvukas ja liigirikas, kuid mida kaugemale soo enda arengus jõuab, seda vaesemaks ta jääb. Linnustiku koosseis sõltub palju naaberkooslustest. Esineb metsist, sookurge, tetre, metskiuru, metsvinti. Lagedamatelt aladelt leiame tikutaja, kiivitaja, sookiuru ja päris lagerabas elab rabapüü, põldpü, väikekoovitaja, mudatilder ja hallõgija. Rabasaarel elab kaljukotkas ja pesapaiga on siinsetes metsades endale leidnud merikotkas. Suurematest loomadest elavad siin metsseadja lageraba külastavad põdrad. Metsades liiguvad rebased, karud ja viimastel aastatel kogu Eestis arvukaks muutunud ilvesed ja hundid.

Taimestiku liigirikkus sõltub otseselt soostumise astmest. Nii on madalsoo tänu toitaineterikkusele liigirikas ja lopsakas. Madalsoo on tihti mätlik, kui nendele asuvad rabakooslused, siis on kujunemas juba siirdesoo. Soomaastiku teevad vaheldusrikkaks neid ümbritsevad metsad.