Mereäärsele Promenaadile 1898. aastal rajatud puitpitsiline Kuursaal on ainsana Eestis säilinud algkujul ning töötab endiselt suverestoranina.

Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis.
Promenaadile kuursaali rajamise idee oli linnaisadel juba 1886. aastal. Üksteist aastat hiljem tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitektilt Otto Knüpferilt selleks projekti. Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud.
Kuursaal koos tema kõrval asuva kõlakojaga oli selle sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid.
Eesti Vabariigi ajal asutatud Haapsalu Kaunistamise Selts tegeles usinalt Haapsalu linna ja Promenaadi kaunistamisega — istutati lilli, korrastati haljasalasid ja pandi üles skulptuure. Kuursaali lähedal meres leidsid suviti koha skulptor Roman Haavamäe puuskulptuurid Jääkaru ja Merilõvi, mis mõlemad on küll aja jooksul kadunud või lõhutud. Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid.
Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külastajatele uksed.