59.046112, 24.038055
GPS: 59° 2' 46" N, 24° 2' 17" E
Vanemad kirjalikud teated piirkonnast pärinevad XVI sajandist Fr. Stackelbergi vakuraamatust, kus kohtame nime Pirsell (Phirzal), mis ongi Piirsalu endine nimi. Samast ajast on ilmselt pärit ka esimesed eesti keeles kirjapandud pikemad käsikirjalised tekstid Kullamaa Vakuraamatus. Seal on nimelt palvete "Meie Isa", "Ole tervitatud, Maria" ja usutunnistuse "Mina usun" tõlked. Palvete tõlkijaks oli kohalik preester Johhannes Lelow, kes oli samal ajal Piirsalu koguduse hingekarjane.
1863. aastal valmis mõisniku Arthur von zur Mühleni algatusel ja kohalike elanike initsiatiivil Piirsalu evangeelse luteriusu kirik neohistoristlikus stiilis. Varem oli olnud Piirsalus 16. sajandil valminud puukabel, millest tuli ka külanimi Kabeli. Kuni 1926.aastani oli Piirsalu Kullamaa abikoguduseks.
Asub Noarootsi ja Nõva valdade piiril Peraküla lähedal. Allikajärve äärde viib Perakülast munakivitee, mis rajati enne I Maailmasõda. Järv on looduskaitse all. Järve äärde on välja ehitatud lõkkekohad. Peraküla Allikajärv on mitteavalik veekogu, mi...
Asukoht: Dirhami küla / Derhamn, Noarootsi vald, Läänemaa
Dirhami piirkond oli eestirootslaste kauaaegne asustusala kuni 1944. aastani. Dirhami kala- ja kaubasadam on enamasti talvelgi jäävaba. Dirhamist on võimalik sõita Osmussaarele, mis on klibune 4,69 m2 suurune saar. Saart läbib Balti klint kõrgusega 6 m....
Asukoht: Promenaadi 1, Haapsalu linn, Läänemaa, 90502
Mereäärsele Promenaadile 1898. aastal rajatud puitpitsiline Kuursaal on ainsana Eestis säilinud algkujul ning töötab endiselt suverestoranina.
Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus a...
)
)
)
)
)
