58.778244, 24.252369
GPS: 58° 46' 42" N, 24° 15' 9" E
Piirkonnale on iseloomulik omapärane mullastik (viirsavid), millega on seotud legendid uppunud lossist. Väärtuslikud on Vana-Vigala mõisaga (esmanimetamine 1426) seotud maastikuobjektid. Vigala jõe põhjakaldal asuv mõisapark on üks liigirohkemaid maakonnas ning hästi hooldatud. Vaatamisväärsed on hiigelmõõtmetega siberi lehised. Härrastemaja ees on avarad muruväljakud, tahapoole jääb tihedama haljastusega tiikidekaskaad. 1987.aastal paigaldati pargi lõppu taastatud Vigala parunite kodukalmistu lähedusse lava. Põhjapiiril on kahe meetri kõrgune paekivist Näljamüür, mille ehitasid Vigala talumehed 1867.aasta ikaldussuve järel, saades selle eest mõisast leivavilja ja millest on säilinud 222 meetrit. Pargi vastas, jõe teisel kaldal asus ohvrihiis.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
