Vilsandit tuleb otsida Saaremaa lääneranniku ligidalt, Kihelkonna kandist. See on umbes 6 km pikkune ida - lääne suunas väljavenitatud saar. Vilsandi Looduskaitseal, oli Eesti esimene looduskaitseala, alasse kuuluvad arvukad saared, laiud ja rahud. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. üldse hõlmab Vilsandi Looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu ja rahu, kogupindalaga 12,9 km².

Koos ümbritseva merealaga hõlmab Vilsandi Looduskaitseala 106,9 km² suuruse pinna. Vilsandi kõige suurema ja kõrgema saare pikkus on 6 ja laius 2 km. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad.

Looduskaitseala tuumik - Vilsandi saar - on lääne - ida suunas 6,3 km pikk ning maksimaalselt 2,3 km lai; pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Sisevete poolest on Vilsandi vaene, tüüpilised rannajärved puuduvad.

Inimtegevuse mõju Vilsandi loodusele on olnud küllalt suur. Alaline asutus kujunes saarel siiski alles 18. sajandi algul: 1703. a. asus saarele elama hollandi meremees Johann Doll. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. 18. sajandi lõpupoole asutati saarele piirivalvekordon ning siis tekkis teisi peresid. 1806. a. valmis saare lääneranna tuletorn. 20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret, pärast mõisamaade jaotamist lisandusid neile veel mõned väikekohad. Elanike arv on saarel ulatunud maksimaalselt 180 - 190 inimeseni (Toom, 1932).

Vilsandi läänerannal paiknevad looduskaitseala tuntuimaid linnusaared - Alumine Vaika, Keskmine Vaika, ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu. Vilsandist põhja poole asuv Vesiloo saar on madala veega läbi mere Riimisääre kaudu juurdepääsetav.

14. aug 1910. a. sõlmiti Kihelkonna kirikumõisa ja Riia Loodusuurijate Seltsi vahel 6. aastaks rendileping. Vaika saared kuulutati looduskaitse reservaadiks. Nõnda pandi alus Vilsandi Looduskaitsealale, mis tänu A. Toomi tegevusele Vilsandi linnuriigina kiiresti tuntuks sai. Rahvuspargi meresaartel pesitseb 7000 - 8000 haudepaari merelinde. Registreeritud on 247 linnuliiki, kellest pesitsemas võib kohata 114.
Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus. (2 isast ja 4 emast)

Teise Maailmasõja ajal laastati Vilsandi linnuriik ja A. Toomi vaatekogu täielikult, seega loetakse Vilsandi linnuriigi taassünniks 7. juunit 1957. Tegelik teaduslik ja linnukaitsetцц pärast kaitseala taasloomist ei pirdunud ainult Vaikadega, vaid laienes otsekohe teistelegi saartele ja rahudele ümber Vilsandi.

Niisiis oli Vaika Looduskaitseala laiendamine ja ümbernimetamine Vilsandi Riilikuks Looduskaitsealaks Eesti Ministrite Nõukogu 1971. a. 21. sept. määrusega tegelikult juba välja kujunenud kaitseala piiride seaduslik kinnitamine. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega 7. detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. Rahvuspark paikneb Lääne - Saaremaa rannikumeres, hõlmates üle 180 km suuruse vana ja rikka merekultuuri ala, mille piiresse jääb viis sadamat ja viis tuletorni. Vanim teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal, vanim, Vilsandi tuletorn, ehitati 1809. a.