59.604420, 25.508753
GPS: 59° 36' 16" N, 25° 30' 32" E
Juminda poolsaar on Kolga lahe ja Hara lahe vaheline poolsaar Eesti põhjarannikul Lahemaal. Pikkus ligi 13 km, laius lõunaosas kuni 6 km. Keskosa (33 m üle merepinna) on valdavalt kivine, idaküljel astanguline. Suurt osa katab okasmets.
Esmakordselt on Jumindat mainitud 1290. a. (Jumentake). Siin on mitmeid Kalevipoja-lugudega seotud paiku. Nii esineb poolsaare tipus, Juminda neemel suur rändkivi-külv - Kolju vare, mis rahvamuistendi järgi on toodud siia Kalevi neitsi põllega. Lähedases Kolju hauas aga ulatunud vesi Kalevipojale ainult üle saapasääre.
Nõukogude ajal oli poolsaarel piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941. a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Kui Balti laevastikku Tallinnast Leningradi evakueeriti, oli sõjalaevade seas ka reisilaevu sunniviisil kaasa võetud Eesti ja Läti kodanikega. Paarisaja laevalist karavani pommitati lennukeilt, maalt tulistasid kahurid. Hukkunute arv võis olla kuni 25 000 inimest. Hukkus 52 laeva. Lahingu ohvritele püstitati esimene mälestuskivi 1972.
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Narva mnt 95, Pirita, Tallinn, Harjumaa, 10127
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimus...