Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus Liinjärv ja Valgjärv, loode pool aga Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. M. zur Mühlen on saanud sügavuseks ka 41 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Peale kaldaalade mõnes üksikus kohas on järve põhi kogu ulatuses kaetud mudaga.

Suurjärve pindala on 13,5 ha ja keskmine sügavus on 11,9 m ning ta on läbivoolujärv. Temasse suubuvad ojad kagu poolt Liin-ja Valgjärvest ning põhja poolt Kaussjärvest. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid ning seetõttu on järves ujumine keelatud. Väljavool on loodest Rõuge ehk Ajo oja kaudu Ratasjärve. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg.

Rõuge Suurjärv pakub jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike.

Legendid:

Rõuge Suurjärv tulnud Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha.

Suurjärve põhja on vajunud kirik, kuhu korraga läinud seitse venda. Suvel ilusa ilmaga olevat kirik isegi nähtav.

Vanasti oli Rõuges üks vana ja tore kirik, kirikul ilusad, toredad hõbedased kellad. Sõja ajal vajunud see kirik Suurjärve ja sellest peale enne igat mihklipäeva tõuseb üle järve ilus sild, millest mustamehe ehk munga kogu üle liigub ja ikka hüüab: "Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!"