Eesti arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist.
Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana. Kirik sai vigastada Vene- Liivi sõjas 16. sajandil, selle tornikiiver on  mitmeid kordi välgulöögist süttinud. Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastas.

Juba 17. sajandil asuti rekonstrueerima Lüübeki kabelit. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida.

Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid.
Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik.

1989 alustas Poola firma PKZ  kiriku taastamist, peale poolakate lahkumist 1991. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.
1997. aastal taasasutati EELK Tartu Jaani kogudus. 1999. aastal sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella.
2002. a.  hakkas ehitustöid peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Jaani kiriku pidulik taasavamine leidis aset 29. juunil 2005.