Maja valmis ajavahemikus 1776-1778. a.

Majas elas alates 1838. a. majas dr. Fr. R. Faehlmann; 1854. a. ostis kinnistu kaupmees C. G. Reinhold, kes teostas hoones kapitaalremondi ja ehitas välja ka ärklikorruse; 1858. a. müüdi kr. nr. 53 parun Ungern-Sternbergile ja 1907. a. omandas krundi kirjastaja E. Bergmann, kes lisaks korteritele asutas majja trükikoja ja lukksepatöökoja; 1907. a. ehitusmeister J. Locki plaan Munga tn. poole jääva kõrvalhoone II-korruse kõrgendamiseks, kuna teise korruse kõrgusel ulatus ümber kõrvalhoone puust galerii, kuhu avanesid aknad ja pääses ka peahoone koridorist; 1910. a. teostati ka elumaja lagunenud katusekonstruktsioonide väljavahetamine; 1914. a. muudeti Munga tn. kivimaja fassaadi ja ehitati osaliselt ümber, et rajada sinna kauplus. Plaani valmistas F. Kangro. Enne II maailmasõda paiknes Ülikooli 21 majas kirjastus Maret, hoovipoolsel küljel köitekoda ja Munga tn. poole jäid trükikoja ruumid.

Massiivsete seintega kivihoonele lisatud ärkliehitised ja hoovikülje rõdu pärinevad 19. saj. keskpaigast; Munga tn. poolne trepikoda on 20. saj. juurdeehitus; dekoorielementidest laiad korrustevahelised karniisid ja profileeritud räästakarniis; otsaviilul paiknevad segmentkaarsed aknad; peauks on stiilse klassitsistliku kujundusega – valgmikuga, välisuks, mille tiivad on kujundatud kõrge sokliga pilastritena, tüvesid kaunistavad amforakujulised urnid, kapiteeli osas meandervööt.