Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas Raekoda

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

Raekoja plats 3: klassitsislik aadlielamu  valmis 18. sajandil lõpul. Üks maja omanikest 19. sajandi lõpul oli krahv E. von Mannteuffel juunior, kelle nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka Mannteuffeli majaks. II maailamasõjas tugevasti kannatda saanud maja on taastatud ligilähedasel kujul.

Raekoja plats 16: aadlimaja valmis 1804.a. projektivariandi järgi, mille J. W. Krause oli teinud ülikooli peahoone jaoks. 19. sajani teisel poolel asus selles hoones kaupmehi ühendav Suur Gild. Alates 1925.a. oli majas Eesti Pank, nõukogude ajal tegutses majas kino ja Ed. Vilde nimeline Tartu Rahvateater.

Raekoja plats 20: 19. sajandil neorenessanslikus stiilis ehitatud hoones on läbi aastasaja tegutsenud pangamaja.

Raekoja plats 2:  maamarssal von Ungern-stenbergi aadlimaja ehitati 1798.a., mis aga juba 1802. aastast kuulus ülikoolile. maja on kasutatud ka õppetöö läbiviimiseks.