58.363609, 25.600279
GPS: 58° 21' 49" N, 25° 36' 1" E
Autorid skulptor Edgar Viies ja arhitekt Rein Luup, ausammas paigaldati Lossi tänava äärsele haljasalale kunstniku 150. sünniaastal – 1976. See on mälestusmärk 1826. aastal Viljandimaal Kõõbra saunikukohas sündinud esimesele eesti soost kunstnikule, Eesti maalikunsti rajajale Johann Kölerile (1826–1899). Köler ja tema aeg on omaette peatükk Viljandimaa ja Eesti ajaloos. Paradoksaalsel kombel sai sellest lihtrahva keskelt võrsunud pojast Vene keisririigi üks tunnustatumaid maalikunstnikke ja Peterburi Kunstide Akadeemia professor. Vaatamata kadestamisväärsele positsioonile – Köler portreteeris tsaar Aleksander II, oli ta tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, II järgu Anna ordeni kavaler – ei venestunud kunstnik hingeliselt kunagi, vaid jäi südames ja tegudes truuks Eesti maale ja eesti rahvale. Johann Köler suri Peterburis, on aga maetud Suure-Jaani kalmistule. (Tekst: Heli Grosberg, Aime Jõgi, MTÜ Viljandimaa Turism väljaanne)
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
