58.358612, 25.596666
GPS: 58° 21' 31" N, 25° 35' 48" E
XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Huvitaval kombel tegid suurema osa töödest ära arestandid, kes said nii oma pahategude eest määratud karistuse kestvust vähendada.
Uued korrastustööd leidsid Lossipargis aset 1920. ja 1930. aastatel. Samal ajal rajati Rannapuiestee, mis ulatus Trepimäest Valuojani. Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org kavatseti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid. Põder Juku koguni mürgitati. Nii lõpetas loomaaed lossipargis 1938. aastal tegevuse.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
