1780. a. valmis raehärra D. H. Wilckel krundil nr. 43 kivimaja. 1781. a. müüs Wilcke pärijad kinnistu oberst M. J. von Bockile. Viimane ehitas ajavahemikus 1783–1786. a. juurde hooneosa ja hooned said tuntuks kui Bocki majad. Ülikooli taasavamise järel 1802. a. andis von Bock maja alumise korruse 5. a. ülikoolile tasuta kasutamiseks. 1823. a. läks krunt von Bocki pärijatele, selle omandas E. von Loewenstern, kelle valdusse jäi maja 1839. a., mil selle ostis Tartu ülikool. Maja anti kasutada seltsile “Akademische Mussengesellschaft”. 1840. a. paiknes maja esimesel korrusel Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu.

1845–1847. a. oli maja kliinikuks, sest sel ajal toimus ülikooli kliiniku ehitus; 1848.–1856. a. kasutas maja veterinaariakool kuni oma hoonetekompleksi valmimiseni endisel Vene tn. 1891. a. toimus maja sisemine ümberehitus R. Gulekese projekti järgi; ülikooli valduses on hooned tänapäevani.

6.septembril 2007 avati renoveeritud von Bocki maja (Ülikooli 16), esitleti maja Raekoja-poolsele otsaseinale maalitud, ülikooli peahoonet kujutavat seinamaali ning Alar Madissoni fotonäitust ülikooli õppejõududest  „Aknal III” Jakobi tänava poolsel otsaseinal.

Seinamaal on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud gravüüri täpne koopia. Hiigelrepro kavandi tegi TÜ multimeedia talituse arvutigraafik-kunstnik Maarja Roosi ja selle teostasid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid õppejõudude Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendamisel.

Fotograaf Alar Madissoni poolt koostatud fotonäitus „Aknal III” kujutab käesoleval ajal ülikoolis töötavaid legendaarseid professoreid ja teenekaid õppejõude. Isikud valiti fotodele nelja valdkonna – humaniora, socialia, realia et naturalia ja medicina – akadeemilise personali hulgast ning valiku üheks kriteeriumiks oli, et tegemist oleks tuntud ja ühiskondlikult aktiivse ning tudengite hulgas armastatud õppejõuga.