Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide. Kihnu väin on üle-euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Saar on 7 km pikk ja 3,3 km lai.
Kihnu naised kannavad igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid- körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu saar on UNESCO pärandi nimekirja kantud, kui tänaseni elav ja toimiv omapärane sulam minevikust ja tänapäevast. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga. Eraldatus suurest maast on muutnud kihnlase vähenõudlikuks, visaks ja ettevaatlikuks väljastpoolt tuleva vastu.
Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.
Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel. Siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Põhjaosas asub ka lennuväli. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.