58.403057, 27.106943
GPS: 58° 24' 11" N, 27° 6' 25" E
Luunja mõisast (Lunia) on ürikutes esimesi teateid aastast 1503, mil see asus Vanamõisas.
Luunjasse toodi mõis Poola võimu ajal, hiljem sai temast Tartu Maarja kiriku majandusõu (Proposthof).
Mõis vahetas aegade jooksul korduvalt omanikke. Pärast Põhjasõda läks Luunja mõis kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi (1652-1719) omandusse.
Hiljem sai Luunja mõisa omanikuks teinegi kuulus väejuht, Riia kindluse ja Paldiski sõjasadama ehitamist juhtinud kindralfeldmarssal krahv Burkhard Christoph von Münnich (1683-1767), kes on Luunjasse ka maetud.
Suguluse teel läks Luunja mõis hiljem Nolckenite omandusse, kuhu jäi kuni võõrandamiseni 20. sajandi algul.
Mõis riigistati 1919. aastal ning anti Eesti Seemneviljaühisuse kasutusse. Mõisa peahoone on hävinenud, kuid väga hästi on säilinud kõrvalhoonete kompleks, mis on arhitektuurimälestis. Pargi peatee on ääristatud uhke siberi nulureaga.
Pargi juurde kuulub ka tänapäevane rosaarium. Luunja vallavalitsuse poolt hooldatav roosiaed on kohalike seas armastatud puhkekohaks ning kontsertide korraldamise paigaks.
Algne Emajõe ürgoru nõlvareljeefi järgiv terrassidega park rajati 18.sajandi keskel krahv Burkhard Christoph von Münnichi poolt. Parki rekonstrueerides rajas ta ka kanalite ja saarte süsteemi Emajõe lammialale.
19. saj lõpus kujundati park ümber vabakujuliseks maastikupargiks.
Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.
Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...
)
)
)
)
)
