Tartu maakonnas asub kaitseala Tartu vallas Soitsjärve, Äksi, Saadjärve, Puhtaleiva, Kukulinna, Salu ja Igavere külas.

Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º) ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses.

Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv, moodustades15,5% kaitseala koguterritooriumist. Jääaja lõppedes oli Vooremaal järvi tunduvalt rohkem kui tänapäeval. Enamik järvi on nüüdisajaks kinni kasvanud ja nende aset täidavad kuni 6-e meetri paksuse turbalasundiga sood. Kõik praegused Vooremaa järved on hilisjääaegsete suurte veekogude jäänukid sügavamates voortevahelistes vagumustes.
Vooremaa järved moodustavad omaette voorejärvede rühma. Neile on iseloomulik, nagu voortelegi, loode-kagusuunaline piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja põhjareljeef ning ühtlaselt süvenev järvenõgu. Järved on madalad või keskmise sügavusega v.a. Saadjärv, mis jagab Eesti järvede sügavusreas 8.-9. kohta.