Jõesuu külas, Puski teeristist kolm kilomeetrit Emmaste poole, 100 meetrit teest paremal lookleb vanade luidete vahel kuni 10 meetri sügavune uhtorg, mille põhjas lookleb kitsas jõeke. Voolusängi pikkus on 1,6 kilomeetrit ning oma veed saab ta kõrgemal asuvatest allikatest. Jõekese vesi on väga puhas: hilissügisel käib siin kudemas lõhe, ojas on täheldatud ka hõrnast ja silmu. Jõe õige nimi peaks olema uuejõe, kasutusel on ka nimed Jõgisoo ja Randmetsa jõgi, üldtuntud on aga Vanajõe org, mis tegelikult peaks tähistama sama jõe teise haru orgu.
Räägitakse, et kuni 18.sajandi viimase veerandini sai siinne Vaemla mõisale kuulunud Õngu vesiveski vett väikesest ojast, mis voolas läbi teise valduse maa. Kui tolle omanikuks sai Ungern-Sternberg, hakkas see Vaemla mõisnikult vee eest maksu nõudma. See aga keeldus ning Ungern-Sternberg lasi kaevata otsekraavi merre. Vana jõe säng jäi kuivaks, uus kraav liivases maas aga süvenes kevadiste ja sügiseste suurvete voolus, millest ongi tekkinud jõe sügav org.
Jõeoru ümbruse toredais männikuis on sügiseti rohkesti marju ja seeni. Jõekese vasakul kaldal on mõnes kohas ookrit. Läheduses kasvab ka jugapuid. Vanal sängil võib näha veskitammi. Siin on vesiveski juba keskajal. Hiiumaa jõed on suhteliselt väikese langusega ning vesiveskeid on olnud vaid kolmel-neljal jõel või ojal.