1909. aastal Tartus asutatud muuseum pühendati meie suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Nimeks pandi Eesti Rahva Muuseum, mis tänapäeval kõlaks eesti rahvusmuuseum. Tegevuskava nägid asutajad nii kõikehõlmavana, et uut asutust võinuks kutsuda ka Eesti Muuseumiks (vrd. näiteks Briti Muuseum, Vene Muuseum).
Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale ("need kujutavad pääasjalikult lihtrahva kombeid", nagu selgitati). Esmatähtsaks peeti nagu paljudes teistes Euroopa maades samal ajal vana kaduva talurahvakultuuri talletamist. Selle kõrval väärtustati muudki: kultuuriloolisi ("mis meile aitavad pilti luua meie maa kulturalisest edenemisest") ja muinasteaduslikke ("maa seest leitud kivi-, pronksi- ja raudasju jne") esemeid, "vanu rahasid, vanu raamatuid ja käsikirju, tähtsaid pabereid, mis meie maa kohta käivad" (st ajalooürikud).
Ajapikku tekkis juurde teisi muuseume, arhiive, raamatukogusid ning ERM keskendus peamiselt rahvakultuurile. Teise maailmasõjani koondas ERM eesti pärimuskultuuri "seinast seina", seejärel lahutati sõnaline osa esemetest ning loodi eraldi kirjandusmuuseum. Nii on see tänini. Laiemas mõttes on praegune ERM etnolooglise suunaga kultuuriloomuuseum.
Uhiuus Eesti Rahva Muuseumi (avatud oktoober 2016) peamaja asub Tartus ja selle näituseala oma enam kui 6000 ruutmeetriga on ülekaalukalt Eesti suurim. Lõviosa sellest katab Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“, mis hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat ajarada ning 11 teemanäitust, mille hulgas on ka omanäoline rahva osalusel valminud näitus. Peale selle näeb püsinäitust „Uurali kaja“, mis tutvustab neid eestlaste keelesugulasi, kellel valdavalt pole olnud õnne jõuda omariikluseni.
Eestlaste loo, mis on südamega kogutud, hoolega hoitud ja põhjalikult uuritud, leiab huviline Eesti Rahva Muuseumist. See on rahvateaduslik kultuuriloomuuseum, mille eesmärk on kajastada igapäevaelu, kultuuri ning selle ajalist ja ruumilist mitmekesisust. Muuseumi töö keskendub küll eesti kultuurile, kuid sellele lisanduvad teised soome-ugri, eriti lähemad läänemeresoome väikerahvad.
Kindlasti tasub Eesti suurima muuseumiga tutvumiseks varuda aega rohkem kui üks päev.
Eesti Rahva Muuseum ei paku mitte ainult näitusi, vaid ka iga päev toimuvaid kultuuri- ja haridussündmusi. Muuseum on niisiis avatud ja kaasav õpi- ja kultuurikeskkond, kus pakutakse harivat ja põnevat tegevust kõigile põlvkondadele. Külastaja saavad osa nii esemelisest kui virtuaalsest maailmast, mis kutsub end avastama ning ise kaasa lööma.
Avatud: T-P 10 - 18, K 10 - 20
Esmaspäeviti ja õhtuste kultuurisündmuste ajal on näitused suletud
Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.
Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...
)
)
)
)
)
)
)
)
