Räpina riigimõis asutati esmakordselt 1582.a. Liivi sõjas tühjaks jäänud küla asemele. Mõisale kuulus 38 küla.
Praegune mõisahoone, klassitsistlikus stiilis Sillapea loss, on ehitatud 1842. a., hiljem on seda rekonstrueeritud. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Tänapäeval on Sillapää lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum.
Tähelepanuväärne on 8,7 ha suurune Sillapää lossi mõisapark, mille kavandas 19. sajandi algul arhitekt W.Engelhardt. Kokku on siin üle 300 liigi puid ja põõsaid. Neist haruldasemad on must mänd, valge mooruspuu, ida-jugapuu, sahhalini ja kaukaasia nulg, mägi-ebaküpress, mandžuuria aprikoosipuu, kollane suhkrukask jt.
Park jaguneb kolme ossa. Esimene neist on peahoone tagune kõrghaljastusega ehisaed, mis laskub astangutena järve suunas. Järve äärest avaneb kaunis vaade vastaskaldal olevale kirikule ja puudele.
Pargi teine osa on teedega piiratud esiväljak hästi eristuvate puude ja põõsaste rühmadega. Kolmas osa on metsapark ringteega Võhandu jõe ääres koos vaatepaviljoniga jõekäärus.
Piusa koobastiku looduskaitseala (45,64 ha) asub Orava vallas. Matkata saab 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal.
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama.
Koopad o...
Taevaskojad on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi, mis meelitavad Ahja jõe äärde loodusesõpru nii lähedalt kui kaugelt. Taevaskodade loodusparki minnes jõuab matkaja kõigepealt Saessaare jõetammi ja hüdroelektrijaama juurde. Suvel on võimalus mööda j...
Asukoht: Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa, 63604
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Ahja jõe keskjooksul, Koorvere ja Valgesoo veski vahel. Selle ala pikkuseks on 18 kilomeetrit.
Maastikukaitseala (1101 ha) asutati 1957. aastal Ahja jõe keskjooksul asuvate devoni liivakivipaljandite, mit...
)
)
)
)
)
)
)
)
