58.152222, 25.958889
GPS: 58° 9' 8" N, 25° 57' 32" E
Uue-Suislepa ehk Suislepa mõis (saksa k Suislep) asutati 1796. aastal, kui Vene keiser Paul I eraldas ta riigile kuuluvast Vana-Suislepa mõisast ning kinkis Ernst Mengdenile. 1799. aastal siirdus mõis von Kruedeneride aadliperekonna valdusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Katusekorrusega varaklassitsistlik peahoone püstitati Õhne jõe kõrgele kaldale üsna varsti peale mõisa asutamist, ligikaudu 1810. aasta paiku. Mõis on ehitatud kohapeal valmistatud tellistest ja maakividest. Ka vajalikud naeled tahusid Suislepa sepad. Ehitustööd kestsid 1805. aastast kuni mitmesuguste erinevate töödega 1811. aastani. Klassitsistlikku mõisakompleksi kuulusid peahoone pargiga, tõllakuur, meierei ja valitsejamaja, õunakelder koos all asuva jääkeldriga ja suur viinakelder. Mõisa peahoone ees oli suur ümar muruplats, mille keskele istutati ehitamise ajal pärn. Ümber pärna, seljaga puu poole oli 8- kandiline pink.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, kes tegutseb seal tänini. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, neist pilkupüüdvaim on mõisasüdamest mõnisada meetrit loodes paiknev tuulik.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
