Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall-maneež ja viinaköök. Viimane on meeldejääv oma kauni loodusliku ümbruse ja nelja nurgatorni-tõmbekorstna tõttu. Heimtali park on rajatud 19. sajandi teisel poolel von Sieversite suguvõsa poolt. Heimtali metspark on allikaterohke laialehine puistu, mis kasvab sügava sälkoru küljel.

Alates 1932. aastast hakkas mõisa häärberis tegutsema Heimtali valla kool.

Heimtali ringtall.

Heimtali mõisakompleksi haruldus on tall-ringhoone. Selle maakivist välissein on jaotatud 16 tahuks. Esimesed kirjalikud teated ringhoonest pärinevad 1858.aastast. Selles asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum.

Praeguseks on tall ehitatud spordihooneks.

Heimtali viinaköök.

XIX sajandi esimesel poolel ehitatud juustukoda kutsutakse ekslikult viinaköögiks. Londoni Towerit meenutav ehitis on huvipakkuv eelkõige oma välisilmelt. Ümmargustesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad - tõmbelõõrid. Hoone maakivist seinad on väga dekoratiivsed.

1984. aastal restaureeritud juustukoda on kasutusel seminaride ja konverentside ning pidulike ürituste korraldamise kohana.

Vanas koolimajas asub kunstnik Anu Raua eestvedamisel loodud Heimtali koduloomuuseum. 2009. aasta kevadel kinkis Anu Raud oma muuseumi koos sealsete kogudega Eesti Rahva Muuseumi vahendusel riigile. Muuseumis on ligikaudu 7000 eset, sealhulgas kindad, saja aasta tagune klassitoa sisutus, pildid ja raamatud.

Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kivist rist, päikesekella alus, kahekorruseline moonakate maja ja säilinud osa tiikide kaskaadist. Looduslikku silmailu pakuvad tobiväät, iidsed pärnad, seedermännid, ebatsuuga, näsiniin, Siberi nulud ning liigi- ja taimestikurohke pargi alusmets. Rajatud on ka kolm loodusrada.