58.104191, 27.514915
GPS: 58° 6' 15" N, 27° 30' 54" E
Raigla küla juures asub Räpina polder, mille põhiosaks on kõrge tamm. See ehitati Peipsi-äärsete soostunud ja võsastunud rohumaade kuivendamiseks, mis eelnevalt olid 0,5-2 km laiuselt väga vähe Peipsi järve tasemest kõrgemal. Seetõttu oli kõrge veeseisu korral rand kuni 1 km laiuselt veega kaetud. Räpina poldrit läbib Räpina matkatee, linnuvaatlusteks on püstitatud vaatetornid.
Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Pesitsejatest on linnukaitselisest aspektist olulisemad liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks Räpina polder on Eestis üks paremaid alasid. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Polder on ka oluline veelindude ja kurvitsaliste peatus- ja pesitsuspaik.
Rändeperioodi jooksul läbib ala kokku kuni 1,5 miljonit lindu. Antud ala on tähtsaim rändlindude koondumisala kogu Ida-Eestis.
Piusa koobastiku looduskaitseala (45,64 ha) asub Orava vallas. Matkata saab 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal.
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama.
Koopad o...
Taevaskojad on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi, mis meelitavad Ahja jõe äärde loodusesõpru nii lähedalt kui kaugelt. Taevaskodade loodusparki minnes jõuab matkaja kõigepealt Saessaare jõetammi ja hüdroelektrijaama juurde. Suvel on võimalus mööda j...
Asukoht: Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa, 63604
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Ahja jõe keskjooksul, Koorvere ja Valgesoo veski vahel. Selle ala pikkuseks on 18 kilomeetrit.
Maastikukaitseala (1101 ha) asutati 1957. aastal Ahja jõe keskjooksul asuvate devoni liivakivipaljandite, mit...
)
)
)
)
)
