Hageri kirik on üks Eesti väljapaistvamaid historitsistlikke maakirikuid. Esmamainitud 1424. Gooti stiilis kirik lammutati 19.sajandil ja selle asemele ehitati 1890-92 arhtekti E.Bernhardi kavandi järgi uus kirikuhoone.
Hageri Lamberti kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud maakiviehitis, millele liitub polügonaalne koor ning 8-tahuline torn. Eksterjööris domineerib neoromaani stiil: punase tellisega markeeritud ukse- ja aknaavad ning ristlöövi viiluväljades paiknevad neliksiiru motiividega ümarkaarsed petikniššid. Talumivööndiga astmikportaal W-s viitab Tallinna hilisgootikale. Kiriku siseruume katab kumer puitvõlv. Kõrged piki külgseinu väärid loovad saalkirikus 3-löövilise ruumi mulje. Silmapaistvateks sisustuselementideks on barokkaltar, altarimaal ja neogooti kantsel.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
)
