58.935001, 24.758057
GPS: 58° 56' 6" N, 24° 45' 29" E
Raikküla mõisa kohta pärineb esimene kirjalik teade 1469. aastast. 1784. aastal läks Raikküla K. F. von Staalile. 1823. aastal ostis mõisa Vene rahandusminister krahv Kankrin, kes pärandas mõisa oma tütrele ja tema abikaasale, Kuramaalt pärit kuulusale loodusteadlasele, haridus- ja poliitikategelasele A. von Keyserlingile. Viimane omanik oli Alexander Keyserlingi pojapoeg filosoof Hermann Keyserling, kellele mõis kuulus kuni 1919. aasta maareformini.
Vana peahoone ehitati ümber peale 1804 a., kuid hävis tulekahjus 1817, taastati 1819-20. ehit. meister Oebergi juhatusel. Praegune ehitis pärineb 19.s. I v. Suuremad ümberehitused ka 1887.a., mil puittrepp asendati paekivist terrassiga. 1920.a. mõisa võõrandamise järgselt paigutati sinna lastekodu. 1958 alates eriinternaatkool. 1960 toimus suur tulekahju, sellest ajast hooletuses.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...