58.922806, 24.873444
GPS: 58° 55' 22" N, 24° 52' 24" E
Kehtna mõisa on esmakordselt mainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke, kuni 1777. aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kelle ajal rajati ka uhke mõisahoone.
1824. omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone neorenesanss-stiilis ümber ehitada.
1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati. Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld.
Peale võõrandamist asus mõisas kodumajanduskool ning peale seda sovhoostehnikum.
1997. aastast on mõisa peahoone eravalduses, ning seda on tugevasti restaureeritud.
Juuru kogudus peab oma kiriku sünniaastaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238, mida tähistatakse igal aastal septembrikuus, Mihklipäeval. 13. sajandi viimasel veerandil rajati esimene kivikirik.
Algselt oli Juuru kirik pühitsetud Pühale Jürile. ...
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi...
Esmateated ulatuvad muinasaega. 1610 a ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi.
Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna ...
)
)
)
)
)
