59.467865, 24.844149
GPS: 59° 28' 4" N, 24° 50' 39" E
Metsakalmistu asutati avalikuks linnakalmistuks 1933 aastal Kloostrimetsas, mille pindalaks oli algselt kavandatud 24,2 ha ja mis on käesolevaks ajaks 48,3 ha. Kalmistu ametlik avamine korraldati 1939 aastal. Metsakalmistu on loodusliku ilmega kalmistu, mille kujundusnõuded tekitasid tol ajal suuri vaidlusi ja etteheiteid. Nimelt keelati ristide, piirdeaedade, rantide paigutamine, maksimaalse kalmukivi mõõduks oli 80x50 cm. Kalmistul pidi säilima loodusliku metsa mulje, mis kehtib käesoleva ajani. Kujunduses on ka edaspidi välditud monumentaalseid hauasambaid. Tänapäeval on lubatud samba maksimaalne kõrgus 1,5 m, kuid hauaplatside ääristuse osas on nõutud ikkagi looduslähedust - murupiirded, samblavaibaga katmine, lilledega ääristamine jne. Esimesena maeti Metsakalmistule E.Vilde 1933.a. Metsakalmistul asub ka Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsu perekonna matmispaik. Tuntud tegelastest on veel maetud Lydia Koidula, A.H. Tammsaare, Johannes Kotkas, Paul Keres, Raimond Valgre, Georg Ots jne. Metsakalmistule on hauaplatsid reserveeritud Teatrite, Spordi, Heliloojate, Kirjanike, Kunstnike, Ajakirjanike, Arstide, Arhitektide Liidu liikmetele, Memento liikmetele, soomepoistele, Vabadussõja veteranidele, teadlastele ning teistele avalikus elus tuntud isikuile.
Tere tulemast pardale, tere tulemast suurde kogu pere seiklusesse!
Kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suurem merekindluse osana aastail 1916 - 1917.
Legendid ärkavad ellu - Sind...
Asukoht: Pikk 70, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 10133
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärav asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses.
Värava rekonstrueerimise käigus 16. sajandil ehitati selle kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbi...
Asukoht: Narva mnt 95, Pirita, Tallinn, Harjumaa, 10127
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. 1988. aastal toimus...
)
)
)
)
)
)
