Pühajõe mõis (Pühhajõggi). Rüütlimõis, rajatud 17. saj alguses. Peahoone on ühekordne puithoone lameda viilkatusega. Seinad vooderdatud voodrilaudadega, alt kuni aknalaudadeni püstvooderdis. Esiküljel väike kinnine klaasitud veranda viilkatusega. Viiludel ja räästastel säilinud suurem osa puidust räästapitsi. Osaliselt säilinud aknaluugid. Hoonet võib lugeda XIX sajandi lõpu historistlikuks ehituseks. Praegu kasutusel elamuna.

Kupja maja on väike ühekordne massiivne kivihoone. Väliseinad krohvitud. Kõrge poolkelpkatusega. Aknad peaaegu ruudukujulised, ääristatud laiade ehisraamidega. Hoone keskel mantelkorsten. Ehitust võib lugeda XIX sajandi alguse või sajandivahetuse ehituseks.
    

Laut suur lõhutud maakividest ehitis, ehitatud ilmselt XX sajandi algul. Alguses kasutusel olnud rehena?
     Kuivati - paekiviehitus, ehitatud aastal 1862.
     Paekivist tõllakuur ja maakivist kaalumaja on kasutusel elamuna.
     Piimaköök on väike poolkelpkatusega kivihoone. Hoonele on külge ehitatud töökoda koos teisel korrusel olevate eluruumidega.
     Ait ja laut on rühm kahest kõrvutiasuvast hoonest. Ehitusaeg on dateeritud raidkiviga 1851.a. Omasid poolkelpkatuseid, seinad  krohvitud. Aida kohal on rekonstrueeritud elamu, laudast on säilinud vundament.
     Mõisas asub endise maantee ääres postijaama sepikoda.
     Park on väike, väheste puudega, mis on paigutatud üksikute stiilselt valitud vabade gruppidena peahoone ees piklikul väljakul. Pärnade kõrval on imposantsed lehisegrupid. Tegelikult on siin olnud kunagi vanem park, mida tähistab väga vanade pärnade rida jõe oru kaldal. Alles on 5 ca 200 aasta vanust puud, mis on riikliku kaitse all. Pühajõe mõisas on algselt olnud üks tiik mida puhastati 1963.a. ja 1990.a., teine tiik on rajatud 1996.a.
     Pühajõe mõisal oli enne talude müümist maad 1022 ha. 1897. aastal kui Jelissejev mõisa ära ostis, oli maad 227 ha. Peale Vabadussõda mõis riigistati ja jaotati asundustaludeks.
     Käesoleval ajal on Pühajõe mõisas 7 elamut, elanikke on 16.