Jõhvi poolt tulles näete Sõrumäel kaunite mändidega küngast, seejärel jõuate avara seljandiku nõlval asuvale Jõuga ristmikule. Siit 1,5 km Illuka (Kuremäe) pool, viimase maja taga vasakul näete Eesti suurimat kääbastikku (ca 260 tk, lisaks 4 kiviringidega ümbritsetud zalnikut), kuhu on maetud siin 12.–14. saj elanud vadjalased. Rohkem kui 100-st läbiuuritud kääpast on leitud nuge ja erinevaid ehteid, sh eestlastele võõraid oimurõngaid.
Veidi edasi paiknevad teest paremal, oosidevahelistes nõgudes kaunid Jõuga järved, mille kallastel on 6 lõkkekohaga RMK puhkeala. Otse tee ääres asub ümbruskonna armastatuim supluskoht, kõrgete liivakallastega Pesujärv (2 ha), siin on parkla, kiik, pingid, hüppetorniga ujumissild ja käimla. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva järve (max 9,5 m) ääres tuleb lastega ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb. Kitsas oosihari eraldab lõunapoolse rohelise vee ja soostunud kallastega Liivjärve, kus samuti on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad. Sinna pääsete ka autoga veidi pärast parklat metsa pöörates.
Üle tee, ilusas okasmetsas asuvad ilmselt II ms aegsed soomukite peitekohad, parklast 600 m Illuka pool viib rada soostunud orgu, õõtsikkaldaga väikese Linajärve juurde. Järvestiku suurim, Armise järv (4,4 ha) asub 2 km lõunas, Jõuga soos, sinna pääseb vaid Taga-Varesmetsast. Ilus oositee jätkub Illuka vallas, kus tee lähedale jäävad Kõnnu järved.
Jõugalt Iisaku pool piki mnt kulgevat kuni 18 m kõrgust oosi nim. Kurgani mäeks, üle selle pöörab kitsas vana teelõik Tammetagusele, kus on kena kiigeplats küla mälestuskiviga. Tärivere peatusest ca 1 km Varesmetsa pool on mälestusmärk 1944. a langenud sakslastele.