Järva maakond – see on sood ja rabad, viljakad põllumaad ja vanad kultuuritavad. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mis võtab tänapäeval enda alla sama territooriumi, mille maakonna moodustumise algusaegadel XIII sajandil.
Maakonnas on vaid kaks linna: Paide, mis sai linna staatuse juba 30. septembril 1291, ja Türi, mis on tänu kevadistele lillelaatadele teeninud kevadpealinna tiitli. Järvamaal paikneb üks Eesti vanemaid asundusi: Kareda küla (esimest korda mainitud 1212. aastal). Maakonna kõrgeim punkt on Tõrevere mägi (136 m) ning Järvamaal asuvad ka Kõrvemaa maastikukaitseala (204 km²) ja Türi voorestik (104 km²).
Järvamaal saab meeldivalt aega veeta turismitaludes või võtta ette retki loodusesse. Kultuurihuvilisi turiste ootavad siin maakonnas muuseumid, mõisad, kirikud, atraktsioonid, kultuurisündmused ja muu aktiivne tegevus. Paide linnal on ainulaadne geograafiline asend. Siit on iga suurema Eesti linnani umbes 100 kilomeetrit. Just seetõttu kannab Paide Eestimaa südame uhket tiitlit. Linn on oma nime saanud paekivi järgi. Paides on palju paest skulptuure:
näiteks linna piiril seisev „Hääletaja”, Kitsa tänava „Paesümfoonia” helilooja Arvo Pärdi sünnimaja juures ja Vallimäel paiknev „Neli kuningat”, mis tähistab kohta, kus enne Jüriöö ülestõusu hukkus neli eesti soost juhti. Igal aastal
toimuvad Paides traditsioonilised paekivipäevad, kuhu tulevad omavahel võistlema skulptorid.
Paides asub ka Järvamaa muuseum, mis on loodud baltisakslaste initsiatiivil XX sajandi alguses. Püsiekspositsiooni pärl on 200 esemest koosnev Paide vana apteegi sisustus. Türi asub Paidest vaid 15 kilomeetri kaugusel. 2010. aasta sügisel ühendati need kaks linna omavahel jalgratta- ja jalakäijateega. Kindlasti tasub Türil minna vaatama XIII sajandil ehitatud kolmelöövilist Püha Martini kirikut. Linnakeses
asub ka Püha Kolmainu õigeusu kirik. Järva-Jaani vald on rikas muuseumide poolest, siin asuvad näiteks tuletõrjemuuseum, kinomuuseum ja koduloomuuseum.
Kohalikud elanikud hindavad oma kodukohta kõrgelt: nad on oma tööde-tegemiste ja hoolega loonud elukeskkonna, mis on Järvamaa kuulsaks teinud.
Vaatamisväärsused:
1. A. H. Tammsaare muuseum asub Eesti kuulsaima kirjandusklassiku sünnikodus. Muuseum avati 1958. aastal, kirjaniku 80. sünniaastapäeval. Siin saab uudistada elumaja, aita, rehielamut, lauta ja popsimaja. Nendes hoonetes võib näha talupoegade eluolu ajast, mida on kirjeldatud romaanis „Tõde ja õigus”. Endises elumajas avatud näitus tutvustab kirjaniku elu ja loomingut. Suvel toimuvad siin mitmesugused üritused ja suure populaarsuse saavutanud vabaõhuetendused. Muuseumist saavad alguse matkarajad, mis kulgevad läbi Kõrvemaa kõige maalilisemate paikade.
Avatud T–P 11–18. Tel: +372 5340 3461, www.tammsaare.albu.ee.
2. Vallitorn ja Wittensteini ajakeskus. 1265. aastal ehitas Liivi ordu Paidesse kaheksatahulise torni, mis sai hiljem tuntuks Vallitornina. Sõdade ajal on see mitu korda hävinud. Esimest korda taastati 30-meetrine torn aastatel 1895–1897. Aastal 1941 õhkisid torni Nõukogude väed. Teist korda taastati Vallitorn Paide linna 700. aastapäevaks. 23. aprillil 1993 avas hoone taas huvilistele uksed. 2011. aastal pandi tornis üles püsinäitus „Wittensteini ajakeskus”, mille ettevalmistamisel osales palju Eesti tuntud tegelasi. Näituse vaataja asub rännakule läbi aja: viikingiajast tänapäevani.
Avatud K–P 10–18. Tel: +372 385 0576, www.wittenstein.ee.
3. Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis saab näha vanu protokolliraamatuid, endisaegse tuletõrjeühingu hiljuti leitud lippu, arvukalt fotosid, medaleid ja diplomeid. Samuti on muuseumis väljas need esemed, mis võivad olla tulekahju põhjustajaks. Muuseumis on ainulaadne kahekorruselise puumaja makett, milles väikeste tuledega osutatakse 27 tulekahju põhjusele. Väljapanek sisaldab ka tulekustuteid, pritsimeeste tööülikondi, kiivreid ja palju muud. Muuseum on avatud
ainult ettetellimisel!
Tel: +372 514 9485 või +372 515 3638.
4. Kakerdaja raba on üks suuremaid märgalasid Kõrvemaal. Raba asub Tarvasjõest põhja pool, hõlmates ligikaudu 1000-hektarise maa-ala. Selle maalilise raba omapäraks on kahel tasandil paiknevad rabajärved. Kevadel ja sügisel peatuvad rabas tuhanded linnud. Raba põhjaosas asub 6,7-hektarine Kakerdaja järv. Huumusrikkas järves puudub taimestik.
5. Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis eksponeeritav püsinäitus on pühendatud ringhäälingu ajaloole alates esimestest proovisaadetest kuni praegusaja ülekanneteni. Ettetellimisel saab reserveerida ekskursiooni koos giidiga või mõne huvitava programmi: näiteks lavastusliku programmi „Teeme raadiokuuldemängu” või telesaate tegemise programmi „Meie uudised”.
Avatud E–L 10–17. Tel: +372 385 7055, www.rhmuuseum.ee.
6. Eesti piimandusmuuseum asutati 1976. aastal Eesti esimese ühispiimatalituse meiereisse Imaveres. Külastajaile avati muuseum 14. juulil 2001. Püsiekspositsioon hõlma Eesti piimanduse ajalugu läbi aegade.
Avatud E–L 11–17. Tel: +372 503 3886, www.piimandusmuuseum.ee.
Huvitavaid fakte
Eesti kõige viljakamad põllumaad asuvad Koigi vallas Järvamaal.
Albu vallas asuv Valgehobusemägi on 106 meetri kõrgune. Kõrgendiku tipus paiknevast vaatetornist avaneb Kõrvemaa panoraam. Legendi järgi heitnud eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg pärast rasket künnitööd puhkama, hundid aga rünnanud tema valget hobust ja murdnud selle maha. Hobuse kerest moodustus see mägi.
Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400.
Pealinn: Paide Linnad: Paide, Türi Pindala: 2461 km² Rahvaarv: 35 963
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
