Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, "noori" poolsaari - Harilaid.

Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m.

Poolsaare pindala on 3,62 km². Tema kaarduvad piirjooned moodustavad madalakaarelisi lahemoodustisi - lõukaid. Poolsaare kaelaosa on kitsas ja ei ületa laiuselt 300 m. Seda kaelaosa piirab põhja poolt sügavakaareline Uudepanga laht, lõunast Haagi lõugas. Viimasest edelas asub Nõgeste lõugas, läänes Ahisaare lõugas.

Poolsaare siseosas näeme suuremat, Laialepa lahe nimelist veekogu, mis on merega ühenduses Junkru lahe ja samanimelise oja kaudu. Peale Laialepa lahe on Harilaiul teisi, väiksemaid järvekesi, nagu Abade lahe nimeline veekogu Laialepa lahe ja Haagi lõuka vahelises osas.

Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastastipp kagus - Kelba nuka nime.

Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit.

Harilaiu taimestik on tegelikult noor ning alles väljakujunemata; ta koosseis ning liikide esinemise ohtrus on muutuv, pakkudes häid võimalusi taimkatte kujunemise jälgimiseks ning uute taimeliikide sisserände uurimiseks.

Poolsaare flooras esineb 261 õistaime- ja soon-eostaime liiki (Pastak, 1935). Nende hulgas leiduvad järgmised haruldused: randputk, rand-seahernes, merikapsas, luitekaer, randluga, kaljupuju.

Harilaid omab tähtsuse mitte ainult botaanilise, vaid ka ornitoloogilise keelualana, kui soodus peatuspaik kajakatele, tiirudele ja teistele merelindudele.

Harilaid koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste randvallidega. Klibune pinnas esineb eriti Ahisaare ja Haagi lõuka vahelises osas. Liivastes kohtades on taimkate hõre, pinnast mittekattev ning meretuulte mõjul luite iseloomuga tuiskliivane. Liiv ja kiviklibu on aines, millest mere kuhjav tegevus poolsaart vahetpidamata edasi kujundab, koos edasikestva pinnase kerkimisega (umbes 2,5 mm aastas).